Uni ja unenaod (estonii)

linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast.

Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks pьha vahimees

tuli taevast maha.

Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad,

puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis pхgenevad elajad tema

alt дra ja linnud ta okste pealt.

Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni vдlja

rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale

osaks saama metsalistega.

Tema sьda peab saama muudetud, et see ei jдд inimeste sarnaseks ja

metsalise sьda peab temale antama ja seitse aega peavad tema ьle mццda

saama."

Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all tuleb mхelda kuningat

ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega"

metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kхigevдgevam on valitseja

inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pдrast ka lдinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sьmboolset unenдgu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetхttu taevaliku kohtu lдbi ,,дra

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis.

Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi enda kaks unenдgu

ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas, samuti sхdurite prohvetlikud unenдod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenдgu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sхna-sхnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta.

Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe tдhe

ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rддkinud ja ta

ьtleb: lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenдgude ega

Arimi ega prohvetite lдbi."

Siis lдks Saul spiritistliku meediumi juurde nхu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis nдitas ennast Jehova Salomonile ццsel unes ja Jumal ьtles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud nдha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenдgusid, seal on tьhised asjad, nхnda ka kus palju

sхnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kхne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ьtle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad: ,,Ma olen unenдo nдinud... Nemad

on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele...

Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle juures on

minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on хlil tegemist puhta viljaga?

ьtleb Jehova.

Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sхnad

ьks teise kдest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste хnneandjaid

ega eneste unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste nхidasid, kes teie

vastu ьtlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse kхiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise ja unenдgude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kхneleb: ,,Ja pдrast seda peab sь'ndima: ma tahan oma vaimu vдlja

valada kхige liha peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti viisil

rддkima; teie vanarahvas peab unenдgusid unes nдgema, teie noored mehed

peavad prohveti nдgemusi nдgema."

Mida kokkuvхtteks цelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vцitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenдgijate" ja ,,prohvetite" vaimset vхimu. Oli ju

vanasti sageli pхhimхt-teks: anna mulle ,,tдht" (mingi ime vхi prohvetlus)

ja ma usun kхike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida

kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata Achilleust taas

vхitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest: et nдeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii

sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.

Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle, et

nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on

ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega

neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.

Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia

mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase

leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.

Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik

nхnda nььd ьtles...

Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari alt дra

9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kьmnendal aastal.

Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."

Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub ta nende

luud ьhte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.

Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.

Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).

Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte

ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega

(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest

puudus ьhtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber.

Nь kord ennustas rauk."

Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud:

oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).

Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma

unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri

nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki

teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen:

pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus

ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenдgudest.

,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,

petavad

meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,

kхik

ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi

ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.

Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis

nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga

Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned,

mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui

oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega

mххga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende

vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

vддrtхlgendab neid.

,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel

on pхhjust.

Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."

Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.

Kostbera rддgib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist

oli хige tunduval mддral."

,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?

Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale

sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias

ulusid hundid...

Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tдhendab?

Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.

Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:

,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud

tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna.

Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:

,,Kьll see Kyllikki kхneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Дra sa mine sхdaje!

Nдgin unda ma magades,

sьgavasti suikudessa:

tuba kхik oli tulessa,

leeki suuri lхkateli

ьsna meie akna alla,

pдraseina peenderalla,

sддlta tuisahti tubaje,

kosena ьles kohades

pхrandalauasta lageje

akkenasta ukse kьlge."

Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda,

kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades

lepalaaste arbusхelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma

sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale хnne.

III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:

,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapдeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku хues

хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas ццsist unenдgu,

Lugu lдbi mхtlemaie;

Mхtles tunni, mхtles teise,

Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg

,,Дrkas unest ehmatades.

Kuri unenдo-kuju

hдdaohtu дhvardelles

vхitis mehe vдsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi

seitse nдdalat kestnud nхidusunes:

,,Eilse pдeva ilmutused

unenдona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.

III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et

ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Lдcplesist.

VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pцhjuseks olevat sьndmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu

sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur

ennustas head.

Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sхjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kхuekхmina nдol.

,,0dьsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud

kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas

ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvцsale jддb saarel vхim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja

ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks jдrgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra

lььakse.

,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jхudes ei kinnitatud laeva; vдrav

kriuksus, kui Hцgni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Дkki

purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem

suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.

— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati,

et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lхhnade

endelisele tдhendusele.

Lхpuks veel ьhest antiikaja endest.

Kartaago vдejuht Hannibal pццrdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lхpetamas. Lдhenedes Aafrika rannale,

kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda halvaks

endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma vдejuht

Scipio purustas ta vдed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mьrgitas enda mхni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid kхige rohkem

huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused.

Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis hддlt, mis ьtles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hддl

kьsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mхne aja pдrast lдinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi Gruusia. Gruusias rдnnates jдi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Страницы: 1, 2, 3, 4