Uni ja unenaod (estonii)

a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte

silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud

Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said

Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks

sajandiks oma funktsioonid.

Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku. Tuntuim

ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias,

kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.

Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis

asutatud juba enne VI sajandit.

Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne

helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi

helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.

Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona

oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta

Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:

,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos ьletas jхe... ja

purustas oma riigi!

Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja

tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sхda' pisarateta." Spartalased

vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,

naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii

arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski

хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vхi

vххrsil). Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti

prognoositav sьndmus.

Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais.

Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.

Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka

oma unenдgudest. Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1

sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes

jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.

Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne

Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:

,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka

sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"

Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:

,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis

koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla —

tдhendab surra.""

Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures

peetud lahingus 449 a.e.Kr.

Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli

sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus

pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:

,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pдrast seda,

kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda

unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule

ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."

Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas

kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:

,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:

,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle

osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.

Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."

Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise

Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris

surmavalt haavata.

Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli

ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas

peab hukkuma. Herodotos kirjutab:

,,Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast

ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul

surra."

Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui

lдbisid teel just Speraeheiose vood.

Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta

nььd spartalaste kuninga vдest."

Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.

Ьldtuntud on seik, et Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose

vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et

see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).

Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.

H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia-

sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.

Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel

ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:

,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva

oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste

veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid

Amonit Zeusiga.

Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele

kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning

pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et

ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."

Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni

enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast

Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.

Babьlonis.

Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm

pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb. Ta

nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi.

Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."

Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika

moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid

luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune,

kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip,

kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.

Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk ьksnes kohvipaks,

kaardid ja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse

753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja

teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia

rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr.

omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.

Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist. mida harrastasid

etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses

(haruspeksia) vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.

Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on

arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — pьromantiaga, mille

vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud

organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-

Sumerist.

Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas

oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja

algas uus, vabariiklik ajajдrk.

Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu

unes ette nдinud.

Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:

,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes

arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad

teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult

aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud. Nende raamatute koostajaks

peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid

kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid

erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele

preestritele ja tхlgendajatele."

Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal 83.

a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho

aastal 400 pхletada.

Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat.

Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli.

Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka

koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul

Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.

Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi

mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle

nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama

Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,

Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale

Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.

Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on

sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks

teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6

aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse

portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu

saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jдrgmist:

,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja

ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali

kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega

Antioehoseks."

Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma vхimu

Eunusele kui populaarsemale.

Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle

ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.

N. Ma?kin kirjutab:

,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas

selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."

Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks

tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.

Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,

siis kuidas talitati kahe ennustajaga?

Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks

vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.

Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades

Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago

vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud

rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma

raamatus ,,Hannibal" nхnda:

,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.

Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas: ,,Kui te, roomlased,

nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord

muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad

edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke

sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe

relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."

Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat

alguse saanud Hannibali unenдost. Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud

Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun-

tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:

,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas

kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud

vхitu."

Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216,

veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu: jдttis

oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga

jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius

Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud

laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:

,,Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine

sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja

otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral

lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja

vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide

riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas

Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet

(minu sхrendus — I.S.).

Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda

ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."

Seega — kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma

impeeriumiga!

On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kхnemees Ci,cero nдgi unes

tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.

Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud vцimuvхitluses

Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.

Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. mдrtsil 44. a.). On teada, et sibьll

oli Caesarit hoiatanud 15. mдrtsi eest. Teel senaatorite nхupidamisele

kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga midagi erilist

pole juhtunud. Sibьll vastanud: ,,Kдes, kuid mitte lдbi!"

Edasi kirjutab ajaloolane Grube:

,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest ццsel hirmsaid unenдgusid

nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju jддks.

Tхesti tahtis Caesar abikaasale jдrele anda ja konsul Antoniusel enese

asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga ьks Brutuse sugulane tuli ta

jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks."

Tagajдrg on teada — 23 noahaava.

Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et mehe bьst

jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid.

PIIBEL UNENДGUDEST

Piiblist leiame 12 prohvetliku unenдo kirjeldust. Need on 1 Moosese,

Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt.

1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova ilmutab end unes

ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvхsa

tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.

1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost. Jumala ingel selgitas talle

Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna.

1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenдgu, mida ta jutustas

oma vendadele.

,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid vдljal ja vaata, minu vihk tхusis

дkki ьles ja jдi ka pьsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ьmber ja

kummardasid minu vihu ette."

Ja tema vennad ьtlesid temale: ,,Peдksid sina хieti kuningaks meie ьle

saama? Kas sa peaksid хieti valitsema meie ьle? Ja nemad vхtsid teda veel

enam vihata, tema unenдgude pдrast ja ta kхnede pдrast."

1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ьhest unenдost. ,,Ja ta nдgi veel unes

teise unenдo ja jutustas seda oma vendadele ja ьtles: ,,Vaata, ma olen unes

veel ьhe unenдo nдinud ja vaata, pдev ja kuu ja 11 tдhte kummardasid minu

ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sхitles

teda ja ьtles temale: ,,Mis unenдgu see on, inis sa unes nдinud? Kas mina

ja su ema ja su vennad peavad хieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""

1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao хukonnast. ,,Ja keldriteenrite

ьlevaataja jutustas oma unenдo Joosepile ja ьtles temale: Mu unenдo sees

oli nхnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu kьljes olid kolm

oksa ja need olid pakatamas, ta хied olid vдlja tulnud ja tema kobarate

kьljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu kдes ja ma

vхtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika

vaarao kдtte."

Ja Joosep ьtles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm pдeva. Enne

kui kolm pдeva mццda saab, tхstab vaarao su pea ьles (keldriteenrite

ьlevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jдlle su

ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kдtte endise viisi jдrele kui

sa olid ta keldri ьlevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.

,,Kui pagarite ьlevaataja (oli ka vangis koos keldriьlema ja Joosepiga —

I.S.) nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud, siis ьtles ta Joosepi vastu:

,,Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.

Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sхid

seda korvist mu pea pealt дra."

Ja Joosep vaatas ja ьtles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm

pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su pea otsast дra ja

poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra." Nii see ka

juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama:

,,Ja vaarao ьtles Joosepi vastu: ,,Mu unenдos oli nхnda see: vaata, ma

seisin jхe ддres. Ja vaata, jхest tхusid ьles seitse lehma, mis lihavad

liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tхusid nende jдrel ьles, vдetimad ja vдga

pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal

sдherdusi pahu nдinud.

Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad

said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud. Ja nende

nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:

,,Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest

kхrrest, tдied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead

tхusid nende jдrel ьles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."

Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."

Kohtumхistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise

Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles:

,,Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad

maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."

Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske ьles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""

Ja nii see sьndiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenдo:

,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt nдha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht

ja puusad olid vasest. Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra

nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei

leitud ьhtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.

See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks

lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.

Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.

,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur.

Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha

kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

Страницы: 1, 2, 3, 4