Каталог Рефератов - Uni ja unenaod (estonii) - скачать рефераты, курсовые работы, бесплатно рефераты, рефераты на тему


	Главная \| Карта сайта


	РАЗДЕЛЫ


	ПАРТНЕРЫ


	АЛФАВИТ

... А Б В Г Д Е Ж З И К Л М Н О П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Э Ю Я


	ПОИСК

Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Kхrgem Kommertskool

Psьhholoogia kursusetцц

“Uni ja unenдod”

Хppejхud: professor J. Ennulo

Хpilane: Mark Maslov

ХB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmдrgiks on avada kursusetцц unenдo olemus vхttes aluseks inimtegevuses

loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Unenдo psьhholoogia

ENNUSTAMINE JA TДHENDUSUNI LДBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENДOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lдksid

Kanadasse indiaanlasi (huroone) хigesse usku pццrama:

,,Unenдgu on oraakel, mille poole kхik need rahvad pццrduvad ja mida nad

kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sьndmusi, K.assandra

(Troojd. kuninga Priamose tьtar, ennustaja), kes hoiatab neid хnnetuste

eest, mis neid дhvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik rддgib ьhelt poolt ja unenдgu teiselt poolt, siis vхib pealik

karjuda nii palju kui tahab — esimesena tдidetakse unenдo kдsk. Unenдgu on

sagedasti eesistujaks nende nхupidamistel. Kauplemist, kalapььki ja

kьttimisf alustatakse harilikult unenдo loaga... Neil ei ole midagi nii

kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mхne unenдo pдrast. цieti цelda

— see on huroonide peajumal."

Pхhja-Ameerika irokeesi hхimurьhma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on

etnograafid mдrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenдos juhtunud

ussihammustuse puhul.

Suurjдrvistu ьmbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tдnini

alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb

nдlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ьtleb

prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,

nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Ьks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes nдinud

sugulist vahekorda ьhe tema tьtrega. Pealik nхudis alamalt tдie pruudi

lunaraha selle pхhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,

mis seaduse jдrgi on vхimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tьtre

hind."

Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nдhtud karistus ka

unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ьht Aafrika rдndurit, kelle juurde tuli

150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nхudis kahjutasu orja

tapmise eest. Nimelt oli ta nдinud unes, et vххras rдndur oli tapnud tema

orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tдhendus-unenдgusid kahte

suurde liiki: tavalised tдhendused ning teade, mille annab magajale surnu

vaim vхi jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenдgudel enestel on maagide nхiatoimingutes erakordselt suur tдhtsus,

sest pдrismaalaste arvates avaldub nendes nдhtustes surnud maagide tahe."

Polьneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele vдga lдhedased ennustajad, kes nдiteks Havai

saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jдrgi. Ei puudunud ka

unenдoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis

juhtus V sajandil e.Kr. skььdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused

pole хiged.

,,Erinustajad hukatakse jдrgmisel viisil: vanker laotatakse hagu tдis ja

hдrjad rakendatakse ette; ennustajatel kцidetakse jalad kinni, kдed

seotakse selja taha ning suud topitakse tдis ja nad pannakse haokuhja

sisse. Haod sььdatakse pхlema, hдrjad hirmutatakse lхhkuma ning kihutatakse

sхitma. Sageli hukkuvad hдrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui

tiisel дra pхleb, saavad hдrjad pхgenema ning pддsevad ainult pхletustega.

Siin kirjelda-tud viisil pхletavad nad ennustajaid ka teistel pхhjustel ja

nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kхik

meessoost jдrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud

ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud

sцlkuppide kohta jдrgmist: ,,Nдgijat nimetatakse sцlkuppidel ,,djutsilх".

Ta nдeb prohvetlikke unenдgusid. Ka tajьb ta дrkvel paragnostiliselt

ьmbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani

haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jддb ja haiget vaatama

tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,

pole paranemisloo-tust."

Ka ьks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko

kirjutab:

,,Bangosele omistati vхime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi

pццrduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse

nime."

Ennustati nii unenдgude kui lхkke praksumise iseдrasus-te jдrgi.

Kauaaegsed tavad on taassьndide jдlgimisel ka t u v a ?amaanidel —

bццnidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pдrast samaani surma ei lдinud ta hing дra. Tema vхttis enda juurde taiga

vхi mдgede isand, muutes ta kajaks vхi millekski tьhjaks. Sellesse

perekonda pццrdus pдrilikkuse teel tagasi vaid,, bццn" (samanistlik anne).

Erinevalt "sunusest" asub,, bццn" pдrast kandja surma kuskil lдhedases

maakohas. Mхnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul

arvati, et ta on lдinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest

,,bццn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline

samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bццniks. (Sama ettekuju-tus

on ka laamadel.)"

Tхenдoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mцju ulatunud ka

muistsesse Tiibeti bццni-religiooni, mille pхhjal veel tдnapдevalgi

otsitakse taassьndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vдhem

tхenдoline, sest taassьnniхpetus on levinud ьle kogu Siberi, kusjuures

puuduvad mдrgatavad budistlikud mхjud. Vхimalik on ka veel selline variant,

et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pдrit ьhisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta цhtulveel sьnnimдrkide

jдrgi. Tдhtsamaid mдrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,

arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sьnnimдrke loeti

vastupidises jдrje-korras. Tдpne mдrkide tхlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal hхimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid

ennustuskombeid. Et laplased elavad ьsna hхredalt asustatud alal, siis on

iga kьlalise tulek sьndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on

rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapдrane ennete sьsteem:

— kui paelad lдhevad sхlme, tuleb vххraid;

— umbsхlme puhul on tulija vaene;

— tхmbsхlme puhul tuleb rikas;

— kui sхlme lдks nццri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sхlm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev

tдhendus vasemast. Nдiteks kui sьgeleb vasem kдsi, siis saad midagi;

sьgeleb parem kдsi — annad midagi.

Unesьmbolid on laplastel mцneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nдites:

purunenud tuba vхi ait tдhistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;

kui naine annab midagi, tдhendab see haigust; purjusolek halba sьndmust;

kui raske haige nдeb end tervena, vхib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tдnini on kдibel vдljendid

nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tдhenduses). Vдljend ,,meelt

lahutama" tдhendab U. Masingu arvates hingerдndu. Veel aastal 1071 on

Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nхia transsi ehk lхvesse langemist

kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tдnini sдilinud veel Lхve jхe nimetus.

Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lхve-nimelised kьlad. Lдti Henriku

kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tдhtsaid

sхjalis-poliitilisi sьndmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega

Kaldea) tunti unenдgude tхlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed

preestrid. Nagu mдrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie

ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" pхhitдhenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega ьldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri

mantika ьheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mхju. Vana-

Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenдgu. See on pдrit

muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt

kiilkirjatahvlilt. Unenдo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.

2700 a. e.Kr.) on kьll suur vдgevuselt ja toreduselt, aga ta rхhub rahvast

liiga rдngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks дlitugeva

loominimese — Enkidu. Templiprostituudi vхlusid kasutades meelitab Gilgame?

Enkidu mдgedest Uruki linna. Kui nad on linna jхudnud, ьtleb prostituut

Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mдgedest alla laskusid, nдgi Gilgame? Uruki linnдs sind

unes. Дrgates rддkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nдgin tдna ццsel und. Taevas oli tдis tдhti. NaguAnu (Sumeri

taevajumal — I.S.) sхjavдgi, langes mu peale Inimene, kes sьndinud mдgedes.

Ma pьiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pььdsin teda heita, aga

ta ei kхikunud. Tema vastu tхusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu

sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hьppasin talle peale nagu naisele. Sain

tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me

mххdaksime jхudu."

Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kхike,

rддgib isandale, Rimat-Helit, kхiketeadja, ьtleb Gilgamesile:

See, keda nдgid keset tдhti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sхjavдgi

sulle peale tormas, keda sa vхitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus

ja tugev sхber. Ta aitab alati sхpra. Ta jхud saab kuulsaks ьle kogu maa.

Ta jхud on suur nagu Anu sхjavдgi."

Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sхpradeks ja sooritasid koos

mitmeid vхitlusi ja seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenдgu. Seal on juttu reisist,

mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.

(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenдdkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sьmboolsete

unenдgude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele

tegevusele suurt tдhendust omistati, nдitab asjaolu, et kuningate ja

vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenдgude

seletaja ongi pдrit Egiptusest, 12. dьnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mхni nдide ьldse egiptuse sьmboolikast. Tхusev tдht tдhistas inimese sьndi,

rхngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kдrg naist, ruut tдiust

(mehe ja naise ьhendus), sььdatud lamp hinge, pдike head saatust, sхlm

abielu, puu oksakoht elujхudu.

Vдrvustest sьmboliseeris helesinine kui pьha vдrv vaimu, valge tarkust,

kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikide saatusi mддrav mхju. Nii viitab egьptoloog J.

Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on

hieroglььfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenдgu. Vхimalik, et

tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dьnastia, 751-656 a.e.Kr.)

egiptusepдrase nimega.

Kuningas olevat ьhel ццl nдinud, et seisab nдoga itta. Temast mхlemal pool

on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, et lisaks^lхunasse jддvale Etioopiale saab ta ka

pхhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas vхtnudki ette sхjakдigu ja vallutanud pхlise Egiptuse vaaraode

residentsi — Memphise.

Vanas Egiptuses oli pхhimхte, et unenдgusid saadab jumal, kes vajaduse

korral lдkitab ka uneseletaja. Head uned pдrinevad taeva- ja

ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sхjajumalalt

Setilt.

,,Gilgame?i eepose" jдrel on teiseks ьlesmдrgitud unenдoks arvatavasti

Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab

kivitahvlil hieroglььfkirjas jдrgmist:

,,Momendil, mil Pдike oli seniidis, nдgi ta und. Talle tundus, nagu oleks

suur jumal ise temaga rддkinud:

,,Mдrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra

Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vдheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kьllus ja

rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma

annan ьlima kхigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind

katnud. Luba, et tдidad mu sьdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu

poeg, annetan vхime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pьhendatud

sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenдgu oli lubanud, oli Thutmosis IV

valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal

Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nхu,

kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ьlestхusnud pьha hдrja nimest:

Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.

Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pдrsia sхjad, Pдrsia

kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud

jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai

nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni

poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele

Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus хigeks, siis kingiti templile vastava

organi elevandiluust, hхbedast vхi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna

veel selgituseks ,,kat onar" — une pхhjal.

Ьheks Kreeka unenдoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis

nдhtus tervistumisunenдod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvхtte

unesьmbolite tхlgendamisest — ,,0neirokritika".

Nдiteks kдsti ьhel haigel unes sььa ,,sхrmi". Uneseletaja preestri seletuse

kohaselt sхi haige datleid, mida nimetati nende kuju jдrgi ka sхrmedeks, ja

tervistus.

Ьks rinnapцletikuga naine nдgi unes, et oinas imes ta haiget rinda,

misjдrel see sai terveks. Uneseletaja kдskis ravimit valmistada ьhest

rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on mдrkida, et toodud nдites on rakendust leidnud sхnalised

sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenдgusid on

realistlikud ja iga unenдo seletamisel tuleb arvestada unenдgija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tдhelepanek, et

mхnikord avaldub haigus'kцigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse

хpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nдgi unes

senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vдepealik Ptolemaios.

Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades ьhes telgis oma sхbr» Ptolemaiosega,

keda oli tabanud vaenlase mьrginool, nдgi sellist und : tema juurde tulnud

madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud kдes suur omapдrase

kuju ja vдrvusega ravimtaime juur, mida ta nдitas Aleksandrile. Hommikul

дrgates olnud Aleksandril selle juure vдlimus hдsti meeles. Ta saatnud

sхdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning

teised mьrginoolest tabatud sхdurid said terveks."

Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sхbrataril Aspasial

tekkinud kord haavand lхuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud

Veenus, kps ilmus tuvi kujul.

Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rддgib Herodotos.

,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose

pojaga ja kui ta хnnistatud seisukorras oli, nдgi ta unes, et sьnnib lхvi.

Ja mхni pдev hiljem sьnnitaski ta Periklese, Xanthippose poja."

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenдgudelt abi ka riiklikes

kьsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie kцrgema

riigiametniku templiuned, mille jдrel koostati vхi muudeti seadusi. Et

riigimeeste vхimed jдid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike kьsimuste

tдhtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad.

Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ддres Parnassose

mдe nхlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr.

Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet pььtia andis tдhtsaid

ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. pььtiamдnge, mis olid muusikalis-

sportlikud vхistlused ja mida peeti nagu olьmpiamдngegi iga nelja aasta

jдrel. Pььtiamдnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr.,

seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel pьhitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli

ьhtlasi Pдikese jumal. Apolloni kaksikхde Artemis, nхidusjumalanna, oli aga

K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise

taevakehaga.

Pььtia nimetus on vхib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses

Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lцmastanud mдgesid.

Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja

rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mхju.

Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu

vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.

Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.

3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud

taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.

Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine

preester — eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma

raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu

noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid

teada Zeusi tahet.